Otsisid märksõna "vaatamisväärsused jõgevamaal"

J. V. Veski Sünnikoht

Vaidaveres Kaasiku talus on keeleteadlase, akadeemik Johannes Voldemar Veski (1873-1968) sünnikoht. Õppis Vaidavere külakoolis, 1883-1887 Maarja-Magdaleena kihelkonnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Sünnimaja on hävinud. 1973. aastal avati J. V. Veski 100. sünniaastapäeval majaasemel mälestuskivi (autor A.Mölder). Ligi...

Jõgeva Mõis

Jõgeva mõisa on esmakordselt ürikutes mainitud 1599. aastal, kui mõis kuulus Laiuse staarostkonnale. Mõisaga on seotud olnud poolakas Andrzei Orzechowski ja Rootsi päritoluga ooberst Henrik Fleming. 1753. aastal kinkis Vene Keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa parun Carl von Sieversile isiklikuks omandiks koos pärimisõigusega....

Jürissaare Talumuuseum

Kaarepere Vabadustahvel

1936. aastal avati Kaarepere vallamaja saalis siitkandist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele mustast marmorist mälestustahvel. Selle kujundas kohalik talumees A.Villems. 1949. aastal tahvel kadus ning selle saatusest ei teadnud keegi midagi. 1989. aastal leiti tahvel vana vallamaja pööningult saepuru alt. Kivialusele...

Kalevipoja Muuseum

Muuseum tutvustab Kalevipoja temaatikaga, Saare valla ajaloo- ja Eesti lähiajalooga (nõukogude periood ) seotud kultuuriväärtusega esemeid ja materjale. Muuseum on jaotatud n.ö. teematubadeks.Eksponaatide valik on rikkalik. Lisaks teematubadele on muuseumil ka seminariruum nõupidamiste, seminaride ja ajutiste näituste...

Kalevipoja Mõõga Asukoht

Eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja mõõk asub Kääpa jões Kääpa silla lähedal. Kalevipoja mõõgast räägitakse nii legendides kui ka eeposes. Rahvaeepose järgi lasi Kalevipoeg soome sepal endale mõõga valmistada, millele aga sepp pani peale needuse kättemaksuks oma tapetud poja eest. Peipsi soolasorts varastas mõõga...

Karl Xii Istutatud Pärn

Suur pärn (ümbermõõt 4,29 ja kõrgus 25 m) kirikupargis on pärimuse järgi üks Karl XII istutatud kolmest pärnast.

Kassinurme Kalevipoja Lingukivi

Kassinurme Kalevipoja sängi lähedal on üks suur kivi. See sattunud sinna sedaviisi: Kalevipoeg kõndinud Kuremaa järve ääres ja näinud Kassinurme sängi peal hunti luusivat. Saatnudki siis kivi linguga teele, lingunööri jälgki on veel kivi peal – 4 cm laiune punakas triip põiki üle kivi. Kas Kalevipoeg hunti ka tabas, sellest...

Kassinurme Linnamägi ja Hiis

Kassinurme mäed, linnamägi ja hiis. Linnus rajati voore harjale ja mille tõenäoline kasutamisaeg oli I aastatuhande II pool. Oma kuju järgi, linnamäe mõlemas otsas tõusevad üle madalama keskosa vallid, nimetatakse seda ka Kalevipoja sängiks. Kassinurme mäed kandis rahvapärimuse järgi Kalevipoeg loomanahast põlles kokku, et...

Kodavere Vabadussammas

Kodavere kalmistul asuva Kodavere Vabadussõja mälestussamba õnnistamine toimus 31. augustil 1924. aastal. Sambaks oli 4,41 m. kõrgune mustast graniidist obelisk. Graniitkivi toodi 7 km eemalt Peipsi kaldalt Rannamõisa maa pealt. Kivi kaalus 8000 kg ja seda veeti kohale 17 hobusega 4 päeva. Samba oli valmistanud Tartu...

Kudina Mõis

Kudina mõisat on esmakordselt mainitud 1447. aastal. Punastest tellistest historitsistlik ühekorruseline peahoone ehitati 1895. aastal von Bocki poolt. Tellised toodi Ilmatsalu tehasest. Hoonel on olnud eelmisel sajandil ka ees- ja tagaküljel klaasitud verandad. Mõis kuulus kuni riigistamiseni krahv Ernst Mannteuffelile....

Kundrussaare Kabel

Kundrussaare kalmistule on maetud T. E. Bock ja tema eestlannast abikaasa Ewa Katharina. Legendi järgi olla kalmistul ka reeturist kindrali Patkuli värisev rist.

Kuremaa Loss

Kuremaa klassitsistlik mõisahoone ehitati 1837-1843 von Oettingenide perekonna poolt. Mõisahoome projekteeris Tartu arhitekt E.J.T.Strauss. Lossis asub ka muuseumituba, mis tutvustab piirkonna ja Kuremaa Põllumajanduskooli ajalugu. Praegu kasutatakse lossiruume konverentside korraldamiseks. Liigirikas astmeline park laskub...

Kuremaa Lossi Muuseumituba

Kursi Jahiloss

Eestimaa keskel, käänuliste Pedja -ja Kaave jõgedevahelisel alal, on ellu ärganud üks vana ja majesteetlik hoone. See on krahv Manteuffelile kuulunud Jahiloss aastast 1888. Seda maja võiks nimetada ka Eesti jahilosside krooniks. Ajaloole on Kursi jahiloss tuttav peaaegu 130 aasta jooksul. Maja peidab endas põnevaid...